Projekti nimi: Pop up telgid Maarja Küla kogukonnale
Periood: 03.04.2025 – 03.04.2026
Rahastaja: RES.2.3 Kohaliku omaalgatuse programm, Põlvamaa KOP kevadvoor 2025 – Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine – 03.03.2025-03.04.2025
Lühikokkuvõte:
Maarja Küla on avatud kogukond, kus elavad intellektipuudega täiskasvanud, kellel on Maarja Külas mõtestatud igapäeva- ja tööelu. Et Maarja Külas valmistatud loomingut müüa ning turvaliselt osaleda väliüritustel, soovime soetada ilmastikukindlad telgid. Telgid pakuvad kaitset ilmastikutingimuste eest, loovad suvisel ajal varjulise puhkeala ning toetavad küla kogukondlikke tegevusi. Projekti tulemusel kasvab intellektipuudega inimeste kaasatus ühiskonda ning tugevneb sidusus kohaliku kogukonnaga.
Projekti nimi: Verge koolitus erivajadusega inimeste hooldajatele
Periood: 24.02.2025 – 30.11.2025
Rahastaja: Põlvamaa Partnerluskogu “Sotsiaalmeede” ESF+ miniprojekti toetuse taotlus (Põlvamaa Partnerluskogu) 2025
Lühikokkuvõte:
Verge on rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel toimuv koolitus, mis aitab agressiooni ennetada ja lahendada argessiivsed olukorrad inimväärselt. Nii saab tõrgeteta jätkata poolelijäänut ka peale konfliktset olukorda.
Intellektipuudega inimeste probleemi lahendamise oskused on, tulenevalt nende eripäradest, madalad. Käitutakse ilma tagajärgedele mõtlemata, esineb impulsiivsust ja häirivat käitumist. Samas on intellektipuudega inimesed osa meie ühiskonnast ning neil on soov ja õigus kasutada avalikke teenuseid, elada aktiivset ja tähendusrikast elu.
Seetõttu on intellektipuudega inimesi toetavate (hoolekandetöötajate ja perede) konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise oskus oluline.
Projekti nimi: Erivajadusega inimeste projektipõhised loovusnädalad Maarja külas
Periood: 03.03.2025 – 31.12.2025
Rahastaja: Põlvamaa Partnerluskogu “Sotsiaalmeede” ESF+ miniprojekti toetuse taotlus (Põlvamaa Partnerluskogu) 2025
Lühikokkuvõte:
Sel suvel toimuvad Maarja Külas erivajadustega inimestele 2 projektipõhist loovusnädalat: sotsiaalne tsirkus (10.-15.07.2025) ja filminduse töötoad (11.08-15.08.2025). Läbiviijad on Maarja Küla juhendajad, aga kaasatud on spetsialistid ka väljaspoolt Maarja Küla.
– Sotsiaalset tsirkust viib läbi sotsiaalne ettevõte Luidja Tsirkusetalu. Talu pakub arenguprogrammi intellektipuudega inimestele, mis toetab eneseteostust, igapäevaoskuste arengut ja sotsiaalset kohanemist. Programmi fookuses on indiviidi isiklikud arengueesmärgid, mis aitavad osalejal sotsiaalses keskkonnas ja igapäevaelus paremini toime tulla. Sotsiaalne tsirkus on unikaalne lähenemine, mis kasutab tsirkusekunsti teraapilise ja arendava vahendina. See võimaldab igas vanuses ja erinevate võimetega inimestel avastada oma potentsiaali, kogeda eduelamust ja tugevdada oma vaimset ning füüsilist heaolu, vähendada stigmatiseerimist ja luua kuuluvustunne.
Tsrikusenädal lõpeb etendusega. Soovime, et etendusel oleks ka vaatajaid. Vaatajateks võiksid
olla ümberkaudsete külade inimesed, sõbrad, tuttavad, teiste hoolekandeasutuste elanikud ning lihtsalt huvilised. Selleks, et tsirkuseetenduse kohta infot levitada paneme välja plakatid ja levitame infot sädeinimeste seas ning saadame kutsed ka maakonnas asuvatele hoolekandeasutustele ning saadame info ka Põlvamaa partnerluskogu sündmuste kalendrisse. Lisaks teeme FB sündmuse ning jagame seda oma inimeste hulgas.
– Filminduse töötubade läbiviijaks on Marta Kucza. Marta Kucza on visuaalse antropoloogia taustaga dokumentaalfilmitegija. Ta on juhtinud filmitöötubasid erinevatele inimestele. Viimased neli aastat on ta juhtinud Maarja Küla foto- ja filmitöötubasid. Praegu on ta Tartu Ülikooli semiootika osakonna doktorant. Teda huvitab, mida saame teada taimede ja loomade kohta neurodivergentsete inimeste seltsis, kasutades selleks video- ja helisalvestusseadmeid.
Töötubade eesmärk on kahesugune: jagada osalejatega video- ja helisalvestamise kogemust kui võimalust uurida oma loovust, aga ka seda, et nende võrgustikuliikmed mõistaksid paremini, mis on nende jaoks oluline ja mis moodustab nende sensoorse maailma.
Töötubades osalejad saavad kogeda filmitootmise erinevaid etappe: näitlemine (antakse situatsioon ja inimene peab looma karakteri), heli- ja videosalvestus.
Filmivõtete protsessis osalemine arendab koostööoskusi, sest toimida saab see vaid
meeskonnatööna.
Töötubade tulemusel valmivad filmiklipid, mida igal õhtul väliekraanilt vaadatakse, et tunnetada erinevust kohapeal nähtu ja ekraanil kuvatava vahel. Teadmise saab ka selles osas, et filmiloomine on pikk protsess ning klippidest kokkupandavat filmi saab näha alles millalgi tulevikus. Filmi aluseks on Maarja Küla ühe elaniku loodud ulmefilmi stsenaarium pealkirjaga “Liilu väed”, mille tegevuspaigaks on Maarja Küla mets (hõlmates olustikku seeni, taimi, loomi).
Filminädal on tegelikult õppeprotsess ka korraldajatele. Eesmärk on näha ja hinnata kui palju on võimalik nädalaga, koostöös intellektipuudega inimestega, ühest filmistsenaariumist ära filmida.
Leiame, et meil on soov ja huvi luua tulevikus oma film, tõstes kogukonna teadlikkust, vaidlustades stereotüüpe erivajadustega inimeste võimete ja nende loomingulise töö väärtuse suhtes.
Filminädala lõpetab ühine täispika filmi vaatamine, sest kui meil on juba olemas ekraan, siis peaks seda ikka kasutama. Tegemist pole siiski filminädala raames sündinud teosega vaid mõne teise filmiga, mille valimisega veel tegeleme. Kinoõhtut plaanime reklaamida ka kohalike kogukondade hulgas – ikka selleks, et inimesed tunneksid, et oleme avatud küla ja kohalikud on meie juurde oodatud.
Kinoõhtut on plaanis reklaamida plakatitega kohalikel infotahvlitel, levitada infot sädeinimeste seas ning saadame kutsed ka maakonnas asuvatele hoolekandeasutustele ning Põlvamaa Partnerluskogu sündmuste kalendrisse. Lisaks teeme FB sündmuse ning taaskord jagame – jagame – jagame seda oma inimeste hulgas.
Kinoõhtu Maarja Külas annab kohalikele elanikele võimaluse tutvuda Maarja Külaga.
Kokkuvõttes panevad need kaks loovusnädalat Maarja Külas rõhku kaasatusele ja võrdsusele,
pakkudes puuetega inimestele võimalust osaleda loomingulistes ja füüsilistes tegevustes, mis
toetavad nende üldist arengut ja tõstavad elukvaliteeti. Need grupitegevused ja koostöö teiste
osalejatega aitavad luua sotsiaalseid sidemeid ning vähendada isolatsiooni tunnet.