Mis on igapäevaelu toetamise teenus?

Teenus on mõeldud kodus elavale psüühikahäirega täisealisele, kes vajab toetust ja abi igapäevaeluga seotud tegevustes. Igapäevaelu toetamise teenusel aidatakse kujundada inimese igapäevaelu toimetulekuoskusi ja tööoskusi ning nõustatakse tema lähedasi ja temaga koos elavaid inimesi. Teenuse eesmärk on emotsionaalse ja sotsiaalse toimetuleku toetamise abil tagada inimesele parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng ning ühiskonnaelus osalemine.

Kellel on õigus igapäevaelu toetamise teenust saada?

Õigus teenusele on:

  • täisealistel;
  • raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiretega inimestel;
  • inimestel, kes suudavad ise enda eest hoolitseda;
  • inimestel, kes suudavad juhendamise korral tulla toime igapäevaelu toimingutega;
  • inimestel, kes samaaegselt igapäevaelu toetamise teenusele ei saa kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.

Teenust ei osutata:

  • vanaduspensioni ikka jõudnud inimesele, kellel on diagnoositud ainult dementsus ja kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret. Kui vanaduspensioni ikka jõudnud inimene ei tule dementsuse tõttu enam kodus iseseisvalt toime, siis tuleb abi saamiseks pöörduda selle kohaliku omavalitsuse poole, kus on inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht;
  • inimesele, kellel on juhtiva psüühikahäirena alkoholi või narkootilise aine sõltuvus. Erand on kehtestatud seetõttu, et igapäevaelu toetamise teenuse osutamise käigus ei suudeta tagada neile vajalikku ravi.

Kes maksab igapäevaelu toetamise teenuse eest?

Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusele suunatud inimesele on teenus tasuta. Teenust rahastab Sotsiaalkindlustusamet. Inimene ise tasub teenusel pakutava toitlustuse eest. Maarja Külas on toidupäeva hind 4 eurot: hommiku-ja õhtusöök 1,25 eur-i; lõuna 2 eurot.

Millal teenust osutatakse?

Teenust osutatakse vastavalt vajadusele inimesele sobivas kohas kokkuleppel teenuse osutajaga, kuid mitte vähem, kui 4 tundi kuus. Teenuse osutamise kohaks võib olla päevakeskus, inimese kodu või muud kohad teenuse eesmärkidest/tegevusest lähtuvalt. Teenuse osutaja poolt viiakse teenuse tegevusi läbi vastavalt inimese individuaalsetele vajadusele.

Kuidas toetatakse igapäevaelu toetamise teenuse raames?

Mida teenusel tehakse?

Lähtuvalt inimese vajadustest, soovidest ja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsuses olevast teenuse saamise eesmärgist viiakse igapäevaelu toetamise teenuse raames läbi järgmisi tegevusi:

  • teenusele sisenedes koostatakse inimesele hiljemalt 1 kuu jooksul tegevusplaan, kus isikukeskselt pannakse inimesega/võrgustikuga koos paika teenuse eesmärgid ja tehtavad tegevused, vajadusel plaani täiendatakse/muudetakse jooksvalt. Iga 4 kuu tagant kirjutatakse vahehinnangud.
  • juhendatakse igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel ja selle järgimisel;
  • juhendatakse asjaajamisel ning avalike teenuste kasutamisel, samuti hariduse omandamisel;
  • motiveeritakse aktiivsusele ja oma oskuste ning võimete sihipärasele arendamisele;
  • kujundatakse ja arendatakse inimese igapäevaelu- ja tööoskusi ning võimaldatakse töö tegemise harjutamist. Vajadusel toimub inimest abistame tööotsingutel, suhtlemisel tööandjaga, tööle rakendumisel ja töökoha säilitamisel;
  • õpetatakse tundma ja jälgima haiguse sümptomeid, samuti nõustatakse lähedasi/võrgustikku tervise ja käitumisega seotud eripärade osas.
  • arendatakse suhete ja kontaktide loomise ning säilitamise oskusi;
  • toetatakse pereliikmeid ja lähedasi ning tehakse koostööd tugivõrgustikuga;
  • arendatakse aja planeerimise ja vaba aja sisustamise oskusi, kaasatakse inimest ühisüritustel osalema;
  • vajadusel toetatakse eestkostja ja/või tugiisiku leidmisel.

Teenus ei sisalda hooldamist, toitlustamist, transporditeenust ega järelevalvet.

 

Kuidas saada igapäevaelu toetamise teenusele?

Teenuse taotlemiseks on vaja:

  • esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus erihoolekandeteenusele suunamiseks;
  • käia Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja juures vestlusel, kus hinnatakse millises eluvaldkonnas vajab inimene kõrvalabi või toetust. Juhtumikorraldaja otsustab hinnangu põhjal, kas inimene vajab igapäevaelu toetamise teenust.