Maarja küla suvepuhkuse neljas päev, 10. juuli 2020

Neljanda päeva teemaks oli „matkapäev“. Hommikuringi ajal jagunesime nelja rühma:

–          kaherattalised;

–          kolmerattalised;

–          pikk maa jalgsi

–          lühike maa jalgsi.

Kaherattalised ja pika maa rahvas võttis oma teekonna sihiks Taevaskojas asuva „Lättekoja“ kohviku, kolmerattaliste seltskond ja lühema maa jalgsimatkajad Saesaaare bussijaama lähedal asuva parkimisplatsi, kuhu Väikest ja Suurt Taevaskoda külastavad turistid oma autosid tavatsevad parkima jätta. Seal asub burksiputka kui ka suveniiride pood.

Kui rääkida „kolmerattalistest“, siis meid oli kokku kuskil 10 ringis. Nii nagu nimi ütleb, kasutasime liikumiseks kolmerattalisi jalgrattaid, kuigi lõpus tuli meie punti ka paar kaherattalist. Tee peal lasime endast sõiduteel mööda kaherattaliste seltskonna, ise saime tagasiteel teha möödasõidu lühikese maa jalgsimatkajate grupist. Kuna see kõik juhtus suure sõidutee peal, siis pakkus see ka erilist närvikõdi. Putkast said kõik kätte need asjad, millest puudust oldi tuntud: jäätise, limonaadi, praeleivad, krõpsud, öökullikujulise siseruumide sääsepeletaja. Õhturingis meenutasid rühmade liikmed oma matkamist hea sõnaga ning seiklusi oli jätkunud kõikidele.

Meie lõunane toimkond kohapeal oli matka tõttu hõrenenud vaid paarile inimesele. Peale selle – leidsime, et ei hakka matka ajal toimkonna pärast kiirustama, vaid võtame rändamisest viimast. Siiski suutis lõunane toimkond võileibadega valmis saada vaid veerand tundi pärast ühte! Väga tublid!

Lõunasöögi ajal muutus meie ilm: langes õhutemperatuur ja vihma hakkas sadama. Meil on Eestis vedanud, et on neli aastaaega ja muutlik ilm. Nii nagu meie kolleeg on öelnud: „Pole olemas halba ilma, vaid ebasobilik riietus!“ Sellegipoolest tõime oma eluolu Külakeskuse saali. Filmiklubi kokkuvõtet oodates hakkasime vaatama „Nu, pogodi!“ maratoni Youtubest. Parim vihmase ilma meelelahutus.

Filmiklubi esitusel saime kõik kõhutäie naerda ning tulevikku kaasa filmilõigud sellest suvest. 2020. aastal käis meie rahvas suvepuhkuse ajal imelistel liivarandadel, kosmoses, osales „Võlur Ozi“, „Sõrmuste Isanda“ ja „Siin me oleme“ uusversioonide filmivõtetel ning meil on selle kohta tõestus!

Eesti maja üllatas seekord kogu küla rahvusromantilise kodukohvikuga, kust ei puudunud ka vahvlid ja rukkililled. Ilma tõttu pidasime selle kodukohviku maha Külakeskuses. Tegemist oli viimase kodukohvikuga meie suvepuhkusel. Oleme harjunud suvepuhkustel kohvikuid külastama ja sel suvel külastasime neist maailma parimaid.

Ilm muutis meie plaane ka teiste tegevuste osas. Õhtuks planeeritud grillimine muidugi toimus, aga take-away stiilis. Grillimistoimkond tegutses väliköögi all ja kella seitsmeks oli majarahvas kutsutud oma nõudega grillvorstidele, salatile ja leivale järele. Õhturingi ajaks sadu lakkas ja saime koguneda kõik koos Laululava juurde. Seal otsustasime, et lõkkeõhtu asemel teeme raju tantsupeo Külakeskuse saalis. Nii juhtuski. Ja see ei olnud enam mingi vaikne kulgemine öhe, vaid pidu, kus tants ja trall käis taevani ja isegi veidi kõrgemale.